Refleksioon ja kokkuvõte koolitusest

Eneseanalüüs ja kursuse tagasiside andmine

Millised pädevused ja õpiväljundid saavutasite?
Tutvusin uute võimalustega, mida võiks edaspidi kasutada õppetöös. Kuna sain aga aru, et ma pole üldse arvutiinimene, mõistsin, et koolitusel võib küll käia, aga ilma abivalmi toeta ei suuda ma siiski midagi teha. Need asjad ei hakka mulle lihtsalt külge ja ma taandun...
Minu jaoks oli praktiliselt kõik uus. Ja kui ma midagi olingi varem teinud, tundus mulle koolituse ajal see siiski täiesti uus. Uued asjad oleksid video vistutamine, ühiskirjutamine, sõnapilve loomine WordItOut keskkonnas, flaieri loomine Sway keskkonnas jne.
Saan täiesti reaalselt aru, et käes on digiajastu ja tuleb kasutada ka vastavaid vahendeid oma õpieesmärkide loomiseks ja saavutamiseks, sest see toetab eelkõige koostööd õpetaja ja õpilase vahel. Saan aru, et paljud digiajastu pädevused on õpitavad, aga need ei kujune välja väga konkreetselt; sellel pinnal tuleb endaga tõsiselt tööd teha.
Ma mõistsin, mida ma peaks teadma ja oskama, kui see koolitus on läbi saanud. Aga minu jaoks oli seda kõike korraga palju ja alles nüüd tahaks ma saadud infot rahulikult lahkama hakata, et seda ehk kunagi ka oma töös kasutada. Ma ei suutnud sellise aktiivse tempoga kaasa minna.
Mida hakkate edaspidi rakendama õppetöös?
Kui suudan järelejäänud lühikese ajaga mustast august välja tulla, siis küllap suudan ma ka mõelda, mida võtta, mida jätta. Saan aru, et kursusel läbivõetud infomaterjal on vajalik ja aktuaalne, mis teeb tunni tööprotsessi atraktiivsemaks ja meeleolukamaks. Kuna tänapäeva õppetöös on vägagi vaja arvestada õppijate individuaalsusega, siis oli ka meie koolitusel mitmeid huvitavaid keskkondi, mis suunab kaasaegse tehnoloogia ja huvitavate õppevahendite kasutamisele. Eelkõige kasutaksin uusi keskkondi võõrkeeles suhtlemiseks ja õpilaste omavahelises koostöös, et toetada õpilaste individuaalsust ja panna õpilased koos tööle. Eesmärgiga, et tugevam aitab nõrgemat; aktiivsem aitab tagasihoidlikkumat.

Lisage eneseanalüüs oma kursuse digitaalsesse arengumappi.

Lähtuge eneseanalüüsi kirjutamisel mooduli haridustehnoloogilistest pädevustest.

Kursusel saavutatavad haridustehnoloogilised pädevused:

a) soodustavad, toetavad ja kujundavad loomingulist ja innovaatilist mõtlemist ning leidlikkust;

b) kaasavad õppijaid praktiliste teemade uurimisse ja reaalsete probleemide lahendamisse, kasutades digitaalseid vahendeid;

c) soodustavad koostöövahendite abil õppijate refleksiooni, et avaldada ja avardada õppijate kontseptuaalset arusaamist ja mõtlemist, planeerimist ning loomingulisi protsesse;

d) kujundavad koostöös ühist teadmusloomet*, osaledes õppeprotsessis õppijate, kolleegide ja teistega nii klassiruumis kui ka virtuaalsetes keskkondades.

Teadmusloome

Pilt "Unistuste maja", mille kolleeg disainis, mina täiendasin kunstiliselt.

Koostöös valmis flaier Sway keskkonnas. Meie töö -

Analüüs

Kuivõrd eesmärk saavutati? Miks see võis nii olla?
Tavaliselt olen terve peatüki käsitlemiseks planeerinud 5 tundi. Seekord tuli peatüki temaatikas teha valik, sest juba nüüdki läks plaanitud 3 tunni asemel vaja 4 tundi. Seda põhjusel, et kasutasin mitmesuguseid erinevaid tehnilisi võimalusi, mida ma igapäevatöös nii aktiivselt ei tee. Kõik plaanitu sai tehtud, seega eesmärk sai täidetud.
Millega olete õpitegevuse juures kõige enam rahul?
Tõenäoliselt laste aktiivse kaasa löömise ja naeratavate suude ja silmadega. Samas, kirjalike sõnavaratööde tulemused päris rahulolu ei paku. Lapsed teevad hea meelega erinevaid ülesandeid arvutis, aga see on nende jaoks rohkem mäng; minul võõrkeeleõpetajana on siiski oluline ka õigekiri! Seda eriti inglise keeles, kus hääldame ühtemoodi, kirjutame hoopis teistmoodi.
Mis õpitegevuse juures ei läinud nii hästi nagu lootsite? Miks see nii võis olla?
Plaanitu sai tehtud; samas oli mitu hoopis teistlaadset harjutust, mis seekord jäid tegemata. Kuid, mis keeleõpetuse seisukohalt on samuti olulised.
Mida sellest õpitegevusest ise õppisite?
Ma saan täiesti aru, kui oluline on õpilaste jaoks töövõimalused arvutiga. Minu jaoks võtab erinevate ülesannete püstitamine ja loomine arvutis aga tohutu aja ja energia, mõeldes veel igapäevasele tundide arvule. Sain aru, et õpetaja peab ka ise olema täielik fanaatik, et kõike ise tehes samamoodi nautida kui seda naudivad õpilased. Raske on sellega kaasa minna... Aga see, mida plaanisin teha, sai tänu haridustehnoloogi aktiivsele kaasaaitamisele tehtud. Ehk jäi ka midagi meelde, päris kindel küll ei ole.
Kui peaksite järgmine kord sama tegevust läbi viima, siis mida teeksite teisiti?
Praegu on sellele küsimusele raske vastata. Esiteks, on väga hea meel, et kõik on tehtud. Teiseks, ideed, mis pähe tulid, said enam-vähem realiseeritud. Võib-olla on lihtsam vastata aasta pärast, kui ma selle teema juurde uuesti tagasi jõuan. Siis pole enam emotsioone, on vaid kogemus, mis tõenäoliselt selgitabki välja, mida võtta, mida jätta.

Tegelikud tegevused tunnis

Millised olid reeglid, kuidas toimus õppetöö?
Selle teema läbiviimiseks plaanisin kolm akadeemilist ainetundi. Esimene tund oli töö sõnavaraga ja sõnavaraharjutused nii raamatust, töövihikust kui ka learningapps.org. (Tegelikult eelnes 1. tunnile veel üks tund, kus me kõik vajalikud sõnad (16) kirjutasime sõnade vihikusse, need olid õpilastel koduse tööna ka õppida. Seda selleks, et järgnevates tundides oleks õpilased sõnadest enam-vähem teadlikud, oskaksid neid hääldada, kirjutada ja tunnitöös erinevaid ülesandeid täites ka kasutada.) Teises tunnis tulid lisaks YouTube'i videod, liigutused ja kaasa laulmine, teemakohase sõnavara kordamine docs.google.com's õigekirja harjutamise eesmärgil. Kolmandas tunnis oli juba oma pildiga enesekirjeldus (suulise hinnangu saamiseks), tähelepanu pööramine raskematele sõnadele läbi Menti sõnapilve ja seejärel sõnavaratöö paberile (samuti suulise hinnangu saamiseks). Ja tunni lõpus selle kõige kohta ka kokkuvõte www.menti.com aadressil.

Milline oli tööjaotus, töö rühmades?

Omandamiseks vajalik sõnavara ja temaatika sai jagatud kolme tunni vahel. Algul õppisime ja näitasime oma kehaosi enda peal, hiljem jagasime juba teistele käsklusi, milliseid liigutusi oma erinevate kehaosadega (kaasaarvatud sõnad - parem/vasak) teha. Õpilased kasutasid sõnavarakaarte ja küsitlesid neid kasutades kaasõpilasi. Kasutasime ka arvuti pakutavaid võimalusi. Klassis ringi käies näitasid õpilased oma pilti ja tutvustasid iseennast. Töövihikusse joonistasime teksti lugedes ja kaasa mõeldes koletise, mille lõpptulemuseks oli kõigil täiesti erinev kujutis. Otseselt rühmatööd ei teinud, sest kõigile 8 lapsele oli olemas piisavalt erinevaid tööülesandeid.
Mida õpetasin õpilastele?
Õpetasin konkreetse temaatikaga sõnavara, et seda kuulates õigetele kehaosadele näidata; kuidas vajaminevatele käsklustele reageerida; paaristööna küsida ja küsimustele vastata; õppisime enda välimust kirjeldama; kasutades erinevaid töövõtteid täitsin tegelikult kogu aeg ühte ja seda sama eesmärki - läbi lugemise, kuulamise, kirjutamise ja rääkimise omandada 3. klassile kohustuslik sõnavara konkreetsel teemal.
Mida õppisid õpilased?
Loodan väga, et õpilased õppisid kasutama erinevaid infotehnoloogilisi samme uue materjali omandamisel. Neil on võimalus samade ülesannete juurde alati tagasi tulla, kui vaid vähegi huvi tekib. Aga põhieesmärk on siiski omandatud sõnavara kasutamine igapäevavestluses.
Kuidas toimis töö kogukonnaga?
Kuna koolis olen ainuke inglise keele õpetaja, siis aine valdkonnas tegin koostööd üksnes õpilaste ja haridustehnoloogiga. Kuna õpilased pääsevad sellele õpimaterjalile ligi ka kodus, siis loodan väga, et nii mõnigi õpilane näitas, kasutas ja tutvustas meie tunnitööd ka kodustele.
Mis läks plaanile vastavalt ja mis ei läinud? Miks see võis nii olla?
Kõik, mida ma plaanisin teha nende kolme tunni vältel, sai tehtud ja ajahätta me ei jäänud. Küll tekkisid meil mõned apsud seoses tehnikaga; aga õnneks oli haridustehnoloog tunnis ja probleemid said kiiresti lahenduse. Olen kindel, et paaril hetkel oleksin ma muidu pidanud klassist välja minema ja abi otsima. Näiteks, ühes ja samas klassiruumis näitasid mõned tahvelarvutid, et internetti sel hetkel üldse ei eksisteeri. See ehmatas küll!
Samas, selle peatüki juurde kuulus veel mitu temaatikat - mõned eessõnad, riiete sõnavara kordamine ja väikesel määral ka loomade kehaosad, millega tegelemiseks seekord üldse aega ei jäänud. Kuna seegi sõnavara oleks lihtsalt kordamine, siis otsustasin, et praegu jätan need teemad käsitlemata.
Kuidas kogusite õppijatelt tagasisidet? Milline see oli?
Tagasiside plaan oli algusest peale Menti sõnapilv, sest lastele see meeldib ja tulemusi lugedes/vaadates on hea võimalus kokkuvõtet teha. Sõnad sõnapilvel on eesti keeles, et kolmandikud saaksid just seda öelda, mida väga tahavad. Tulemus on kpk,edu.ee's näha.
Mis tundides reaalselt tehti?
Tundide ülesehituse ja sisuga saab tutvuda alljärgneval lingil:
https://tefewaz.havike.eenet.ee/koduleht/index.php/2018/03/12/body-kehaosad/

Õpitegevuse planeerimine

Minu planeeritava tunni teema on - kehaosad. Sihtrühmaks on 3. klass, kes õpib inglise keelt esimest aastat.
Tunni eesmärk on ära õppida kohustuslik hulk sõnu kehaosade sõnaliseks väljendamiseks, samal ajal neid sõnu kasutades ka näidata nii oma kui ka kaaslaste kehaosade peale, et veenduda, õpilane tõesti teab konkreetsete sõnade tähendusi.
Kõigepealt tutvustab õpik nii sõnas kui pildis, milliseid sõnu peaks 3. klassi õpilane teadma. Et kirjutamist õppida, kirjutame kõik sõnad sõnade vihikusse; sealt juba koduse tööna on need ka pähe õppimiseks. Inglise keele töövihik aitab samuti kirjutamisele kaasa. CD pealt kuulame teemakohast laulu, mille sõnu saab ka näha tahvli ees olevalt ekraanilt. Kui tundub, et õpilased oskavad juba kaasa laulda, tulevad sõnadele lisaks ka lauluga seotud konkreetsed füüsilised liigutused. Kasutame ka youtube'i, et veel mõnda teemakohast laulu kuulata ja võimalusel kaasa laulda ( koos liigutustega ). Kui sõnad on kodus õpitud, püüame tunnis kasutada padlet. com'i pildislaidi, kus õpilased saavad ühiskirjutamisena lisada puuduolevaid kehaosi. Kindlasti lähme ka learningapps.'i, kus on võimalik leida ja kasutada erinevaid teemakohaseid materjale.
Teemakohase sõnavara õppimiseks kasutan rühmatööd, kus üks õpilane ütleb sõna, klass kordab järele ja osutab konkreetsele kehaosale. Mängime rollimängu, kus õpilane annab käsu teistel mingit kehaosa puudutada ja kommenteerida - mis see/need on. Iseseisva tööna oleks tahvelarvutite kasutamine, kus tööjuhised selgitavad õpilastele, kuidas edasi toimida. Töövihikus on näiteks hea ülesanne lausete lugemise/tõlkimise baasil valmis joonistada konkreetne pilt. Nii oleme tegelenud kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise ja joonistamisega - seega kõigi vajalike osaoskustega.
See teema on ettevalmistatud 3. klassi lõppnõuetest lähtuvalt, seega kolleege või kaasõpilasi sellesse tundi kindlasti ei kaasa. Ettevalmistuseks palun abi haridustehnoloogilt. Kui talle sobib, siis kutsun ta ka oma planeeritavasse tundi, et tuge ja abi saada.
Ideed tunniks ei olnud vaja otsida, sest uus peatükk, millega me just alustasime, ongi - BODY. Pigem ootan abi haridustehnoloogilt, kes suunab ja annab ideid, kuidas konkreetse teema läbiviimiseks vajaminevaid infotehnoloogilisi samme astuda.
Hindan oma kolleegi tuge, nõuandeid, teadmisi ja tõeliselt entusiastlikku abi väga kõrgelt!!! Kui mu kõrval ei oleks kolleeg Margitit, siis jääksid kõik minupoolsed ülesanded täitmata.
Ma olen raamatu-töövihiku inimene. Ma saan täiesti aru, kui vajalikud on isiklikud infotehnoloogilised teadmised ja oskused, aga ma ei saa sinna midagi parata, et mu pea ja füüsis ei suuda neid vastu võtta. Mul on tõsine hirm kõige selle ees, mida ma pean arvutis või arvutiga tegema. Ma tean, et lastele on nutivahendite kasutamine tunnis põnev ja kaasaegne kool võimaldab nende kasutamist; seega - probleem on üksnes õpetajas (minus!!!) Aga, mis teha - planeerime, närveerime ja küll me kõik kohustusliku ka ära teeme...

1.moodul

WordItOut

Padlet ülesanne - https://padlet.com/lemme_sulaoja/k2rlaPK

Ühiskirjutamine aktiivõppe kohta.

https://docs.google.com/presentation/d/1gojCktAFXU-vXYpYvlYgqvvk6ceteispS7xiuS3MrwU/edit?usp=sharing

Video vistutamine

Great Britain

Kasutaksin seda videod 8. klassis teemal - Suurbritannia, London.
See on konkreetne teema Ühendkuningriigi kohta, kus tutvustatakse riigi asukohta, naaberriike, sümboleid ja tuntud vaatamisväärsusi ning inimesi. See on täienduseks õpikus olevale tekstile.
Enne video vaatamist oleme me tutvunud uue teema ja õpitava sõnavaraga. Teksti lugedes püüaksime samal ajal visuaalselt ettekujutust luua.